F-gaaside kasutamine Eestis

Vastavalt Eesti riiklikule kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste 2024. a inventuurile¹ on Eesti F-gaaside (HFC-de ja SF₆) heitkogus kasvanud 15.9 tuhandelt tonnilt CO₂-ekvivalenti² 1992. a kuni 197.1 tuhande tonnini CO₂-ekvivalenti 2022. aastal. Kõige kõrgem oli F-gaaside heitkogus 2018. a – 225.9 tuhat tonni CO₂ ekvivalenti.

Kasv kuni 2018. a oli suures osas põhjustatud sellest, et külmaseadmetes varem kasutatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) nagu CFC-d, HCFC-d ja haloonid on Eestis alates 1995. a enamjaolt asendatud HFC-dega. Kasvutrendi on toonud kaasa ka kliimaseadmete märgatavalt laialdasem kasutuselevõtt nii hoonetes kui sõidukites.

Samuti muutusid HFC-d osoonikihti kahandavate ainete asendusaineks ka valdkondades nagu gaastulekustutus, ehitusvahud ja aerosoolspreid.

Ülejäänud valdkondade F-gaaside heitkogused on võrdlemisi väikesed.

Pärast F-gaaside määruse (EL) 517/2014 piirangute rakendumist 2015. a heitkoguste tõus pidurdus ja alates 2019. aastast hakkasid heitkogused vähenema. Heitkogused tõusid taas 2021.ja 2022. a suuremate külmaseadmete mahakandmisest, milles oli suuremad täitekogused kõrge GWP-ga F-gaasi R-404a. Põhiliselt mõjuvad heitkoguseid vähendavalt piirangud F-gaaside kasutamisele külmaseadmetes. 2020. aastaks oli juba 25% supermarketite F-gaasidega külmasüsteemidest välja vahetatud kliimasõbralike CO₂-süsteemide vastu.

F-gaaside heitkogused kategooriate lõikes perioodil 1990–2022 (t CO₂ ekv x 10³)

[1]Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning osapoolte konverentsi vastavatele otsustele on Eesti kohustatud esitama KHG inventuuri ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis tuleb esitada KHG inventuur vastavalt määrusele (EU) 2018/1999 ka Euroopa Komisjonile.

[2]HFC heitkogus CO₂-ekvivalentides näitab HFC mõju globaalsele soojenemisele arvestades HFC GWP-d. HFC CO₂-ekv = HFC heitkogus × selle GWP.