LIFE SIP AdaptEST
LIFE integreeritud projekt „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia), LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566. Projekti eelarve 18,8 miljonit eurot. Projekti toimumise aeg on jaanuar 2023 kuni märts 2032.
Projekti juhib Kliimaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on projekti partner. Kokku on partnereid 17: Kliimaministeerium – juhtpartner, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Geoloogiateenistus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Erametsaliit, Tartu Jahindusklubi, OÜ Ilvesmaa.
Taust
“Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030” (KOHAK) üldeesmärk on suurendada Eesti riigi piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Vastavalt prioriteetsete valdkondade jaotusele on arengukavas kaheksa alaeesmärki, mida toetavad KOHAK-i meetmed, mis on esitatud rakenduskavas koos tegevuste, tulemuste ja kuludega. Kohanemismeetmed on suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele.
Arengukavas on seatud kaheksa alaeesmärki, millest viie rakendamist käesolev projekt toetab:
- Tervis ja päästevõimekus.
- Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad.
- Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, ökosüsteemiteenused.
- Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine.
- Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö.
Täpsem informatsioon: https://life.envir.ee/et/life-sip-adaptest
Partneri roll ja tegevused
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ on vastutav tööpaketi täitmise eest koos TTÜ, TÜ ja EMÜ-ga. EKUK-i tegevused projekti käigus on järgmised:
- Riikliku vee taaskasutusstrateegia koostamine. Tegevuse eesmärgiks on tuvastada taaskasutatava vee (reovesi, kaevandusvesi jne) kättesaadavus, selle potentsiaalsed kasutajad ning kaardistada tehnoloogia, mis on vajalik vee ohutuks taaskasutamiseks. Tegevuse käigus analüüsitakse erineva suurusega linnade ja tööstusettevõtete ühendamise potentsiaali ja teostatavust tõstmaks joogivee varustatuskindlust ja reoveepuhastuse tõhusust. Erinevate veeliikide (reovesi, sademevesi, kaevandusvesi) taaskasutamiseks kogutakse ja analüüsitakse andmeid, pöörates tähelepanu kvaliteedinõuetele johtuvalt taaskasutuse eesmärkidest ning hinnatakse kuidas vee kvaliteeti mõjutab selle kogumise, säilitamise ja hoiustamise viis. Antakse soovitusi vee eeltöötluse, puhastamismeetoditele ja kasutussoovitustele sõltuvalt vee koostisest ja päritolust.
Lisaks uuritakse vee taaskasutamise potentsiaali põllumajanduses hüdropoonika ja akvapoonika näidetel ning tööstustes alternatiivse veeallikana.
Töö tulemusena töötatakse välja Eesti tingimustesse sobivaim strateegia heitvee taaskasutamiseks. - Endistel kaevanduskohtadel märgalade taastamise potentsiaali hindamine joogivee varustuskindluse ja CO2 sidumisvõime suurendamiseks. Tegevuse eesmärgiks on soodustada tehisveekogudel looduslike veekogude ökosüsteemiga sarnaste veekogude teket, näiteks õõtsiksoo teket. Taastatud märgaladega soovitakse ühtlasi vähendatakse CO2 emissiooni.
Lisaks uuritakse tekkiva tehisjärve näitel kaevandusvee mõju olemasolevate pinnaveekogude seisundile ning kaevandusvee potentsiaali joogiveeks kasutamisel. - Elanikkonna teadlikkuse tõstmine vee säästmise vajadusest ja vee taaskasutamise võimaluste parendamine erinevates sektorites. Tegevuse eesmärgiks on elanikkonna ja tööstussektori teadlikkuse tõstmine veesäästmise vajadusest.
