Projekti taust

Vee raamdirektiivi ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärk on tagada või saavutada vete hea seisund, maismaa pinnaveekogudele ja rannikuveele aastaks 2015 ja merele aastaks 2021. Veemajanduskavade alusel on 74% Eesti jõgedest, 50% järvedest ja vaid 2 16-st rannikuveekogumist hinnatud vähemalt heas ökoloogilises seisundis olevaks. Vee kaitse ja kasutamise planeerimise protsessi eesmärk on pidevalt parandada vete seisundit, vähendades veekeskkonnale avalduva inimmõju koormust ning rakendades meetmeid koormuse vähendamiseks ja seisundi parandamiseks. Et veekaitset süsteemselt korraldada, on vaja pidevalt informatsiooni veekogu seisundi, veekeskkonnale avalduva koormuse ning rakendatud meetmete mõju kohta.

Eesti veeobjekte iseloomustavad üldandmed:

• 1 995 vooluveekogu (jõge, oja)
• 400 maismaa seisuveekogu (järve)
• Mereala kokku ~45 000 km2
• Rannikuvesi ~ 14 400 km2

Veekogudel määratletud veekogumeid, mille seisundit on täna
võimalik hinnata:

• Vooluveekogudel – 639 kogumit
• Maismaa seisuveekogudel – 95 kogumit
• Rannikuvees – 16 kogumit

Maismaa pinnavete ja mere kaitse planeerimise ja kasutamise
põhiandmed on:

Vee seisundit iseloomustavad andmed

• Seisundi andmete kogumine põhineb seireandmetel. Seireandmed kujutavad endast kogutavaid numbrilisi väärtusi, millest ükski ei väljenda hinnangut veekogu seisundi kohta. Käesoleva projekti tegevuste tulemusena saab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala hakata seireandmete põhjal andma usaldusväärsemaid hinnanguid pinnavee seisundi kohta.

Veekeskkonnale avalduvat koormust kirjeldavad andmed

• Koormuse andmete osas kogutakse ja kasutatakse Eestis ainult punktkoormusallikate ning veevõttu iseloomustavaid andmeid. Inventariseerimise tulemusena on saadud ülevaade veekogudel asuvatest paisudest, kuid muude koormust kirjeldavate andmete osas on info ebapiisav.

Rakendatavate meetmete andmed

• Veemajanduse korraldamiseks vajalike meetmete osas puudub vajalik informatsioon sootuks. Meetmeid planeeritakse ja viiakse ellu pigem riiklike või regionaalsete prioriteetide alusel, mitte aga veemajanduslikest vajadustest lähtuvalt.

Mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks

on vaja veealaseid andmeid kasutada kompleksselt ja seostatult, hinnata ja prognoosida andmete muutumist tulevikus ja teha otsuseid meetmete rakendamiseks lähtuvalt meetmete oodatavast tulemuslikkusest ning kuluefektiivsusest.

See tähendab et:

• tänaseid olemasolevaid andmestikke on vaja muuta, ajakohastada ning nende kättesaadavust parandada;
• otsuste tegemiseks on vaja kasutusele võtta kaasaegsed võimalused ning teiste riikidega võrreldavust tagavad lihtsustused mitmesuguste mudelite ning standardsete arvutuspõhimõtete näol;
• muuta veemajandusalaseid otsuseid tegevatele isikutele otsuste tegemine lihtsamaks ja arusaadavaks, teha veemajanduslikud andmed hästi kättesaadavaks ning tehtavad otsused hästi põhjendatuks.

Selleks on vaja teha järgmisi tegevusi:

1. Kaasajastada veealased andmestikud, mis on seotud vee seisundit (riiklik seire), veekeskkonnale avalduvat koormust ning veekeskkonna meetmeid kirjeldava informatsiooniga, sh luua süsteemne lahendus, mille eesmärgid on:
   • veekogu seisundihinnangu andmine, mille põhjal saab vajadusel kavandada meetmeid seisundi parandamiseks;
   • koormuste hindamine, mis võimaldaks anda hinnanguid valgala kõikide peamiste koormusallikate olulisuse ja tähtsuse kohta;
   • meetmete hindamine ja kavandamine, mis hõlmaks veekogumi põhiselt nii põhi- ja täiendavaid põhimeetmeid, lisa- ja täiendavaid lisameetmeid.
2. Valida välja ning võtta kasutusele mudelid, mis aitavad hinnata ja modelleerida puuduvate seireandmete katmiseks veekogu seisundiga, koormuste avaldumisega ning meetmete rakendamisega seotud infot. Kasutusele võetavad mudelid tuleb integreerida terviksüsteemiks selliselt, et süsteemi kasutajad ei pea teadma mudelite spetsiifikat, kuid mudelid peavad võimaldama hinnata ja modelleerida:
   • vooluveekogusid (jõgesid)
   • maismaa seisuveekogusid (järvi)
   • rannikuvett
   • merd
3. Töötada välja ning moodustada rakenduste ja päringute süsteem, mis töötab läbi spetsiaalse kasutajaliidese ning võimaldab teha päringuid nii ajakohastatud andmestikest otse kui ka andmestikest terviksüsteemi integreeritud mudelite kaudu, sh:
   • teha päringuid veekogude seisundihinnangute saamiseks ja seisundi hinnangute modelleerimiseks;
   • teha päringuid koormuse hinnangute saamiseks ja koormuse hinnangute modelleerimiseks;
   • teha päringuid meetmete hinnangute saamiseks ning meetmetega seotud hinnangute modelleerimiseks.