F-gaasid ja nende kasutamine
Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on inimese poolt leiutatud kemikaalid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades ja rakendustes.
F-gaase on kolm põhigruppi. Nendeks on fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd), muud perfluoritud ühendid (nt SF6), küllastumata fluoro(kloor)süsivesinikud (sh HFO-d), inhalatsioonianesteetikumina kasutatavad fluoritud ained, muud fluoritud ained (nt NF3), fluoritud eetrid, ketoonid (nt NOVEC) ja alkoholid, muud fluoritud ühendid. Kõige suurem ja olulisem grupp neist on HFCd.
Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekirjad leiab 11. märtsil 2024. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase I, II ja III lisast. Fluorosüsivesinikud (HFC-d) on leitavad I lisa 1. jaotisest. Fluoritud kasvuhoonegaasid esinevad aga tihti erinevate gaaside segudena.
Kus F-gaase kasutatakse?
- HFC-sid kasutatakse jahutus-, kliimaseadmetes ja soojuspumpades; tulekustutusseadmetes; vahutööstuses (nt ehitusvahud ja plaadid); lahustina ja aerosoolides.
- PFC-sid kasutatakse tavaliselt elektroonikatööstuses, samuti kosmeetika- ja ravimitööstuses. Minevikus kasutati PFC-sid ka tuletõrjes, kus neid võib vanemates seadmetes veel leida.
- Väävelheksafluoriidi (SF6) kasutatakse peamiselt elektrijaotlates isolatsioongaasina ning samuti magneesiumi ja alumiiniumi tootmisel.
| Kasutusala | Gaasi nimetus |
|---|---|
| Jahutusseadmed, kliimaseadmed või soojuspumbad | Enamlevinud F-gaasid: R-404A, R-134A, R-407C, R-410A, R-32, R-507A jne
Vähemlevinud F-gaasid: R-417A, R-422 (A, B, C), R-407 (A, B, D, F), R-422 (A, B, D), R-427A. |
| Tuletõrjeseadmed | FM-200 ehk HFC-227ea, FE-13 ehk R-23, FS49C2 ehk R-866, R-125, R-236 |
| Mootorsõidukite kliimaseadmed | R-134a, HFC(HFO)-1234yf |
| Elektrijaotlad | SF6 |
| Lahustid | HFC-365mfc, HFC-43-10mee, HFC-245fa, HFC-134a |
Tabelis toodud F-gaaside nimekiri ei ole ammendav.
Levik
F-gaasid muutusid arenenud riikides populaarseks 1990ndatest aastatest, mil nendega hakati asendama osoonikihti kahandavaid aineid, mida tol ajal enamikus sellistes rakendustes kasutati.
F-gaasid moodustavad ainult umbes 2,5% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonidest (Eestis 1% ringis, kuna meil on energeetika osa proportsionaalselt suurem), aastatel 1990–2014 heitkogused kahekordistusid, samal ajal kui muude kasvuhoonegaaside heide vähenes.
F-gaaside kasutamise kohta Eestis saab lühidalt lugeda siit.
Mõju
Kuigi F-gaasid osoonikihti ei kahanda, on nad väga tugeva toimega kasvuhoonegaasid. Nende ainete globaalse soojendamise potentsiaal ehk GWP on kuni 23 000 korda kõrgem kui CO2-l. Enamlevinud F-gaaside GWP-de keskmine väärtus on veidi üle 2000.
Faktid
- Mõned F-gaasid, eriti HFCd püsivad atmosfääris suhteliselt lühikest aega, kuid PFCd ja SF6 jäävad atmosfääri tuhandeteks aastateks;
- Enamiku F-gaase sisaldavate seadmete ja toodete eluiga on 10-30 aastat. Seepärast on oluline, et neid seadmeid (nt jahutus-, kliimaseadmeid, soojuspumpasid, tuletõrjeseadmeid ja pingejaotlaid) nõuetekohaselt hooldatakse ja seadme eluea lõppedes sealt aine kokku kogutakse.
Aastaks 2030 peab Euroopa Liit oma F-gaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) vähendama 55% võrra (võrreldes 1990. aastaga) ja eesmärgiks on jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
