F-gaasid ja nende kasutamine
Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on inimese poolt leiutatud kemikaalid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades ja rakendustes.
F-gaase on kolm põhigruppi. Nendeks on fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd) ja SF6. Kõige suurem ja olulisem grupp neist on HFCd.
Fluoritud kasvuhoonegaaside nimekirjad leiab 1. jaanuaril 2015. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta I lisast, kus on esitatud erinevad puhtad F-gaasid. Fluoritud kasvuhoonegaasid esinevad aga tihti erinevate gaaside segudena.
Kus F-gaase kasutatakse?
- HFC-sid kasutatakse jahutus-, kliimaseadmetes ja soojuspumpades; tulekustutusseadmetes; vahutööstuses (nt ehitusvahud ja plaadid); lahustina ja aerosoolides.
- PFC-sid kasutatakse tavaliselt elektroonikatööstuses, samuti kosmeetika- ja ravimitööstuses. Minevikus kasutati PFC-sid ka tuletõrjes, kus neid võib vanemates seadmetes veel leida.
- Väävelheksafluoriidi (SF6) kasutatakse peamiselt elektrijaotlates isolatsioongaasina ning samuti magneesiumi ja alumiiniumi tootmisel.
| Kasutusala | Gaasi nimetus |
|---|---|
| Jahutusseadmed, kliimaseadmed või soojuspumbad | Enamlevinud F-gaasid: R-404A, R-407C, R-410A, R-134a, R-507A jne
Vähemlevinud F-gaasid: R-32, R-417A, R-422 (A, B, C), R-407 (A, B, D, F), R-422 (A, B, D), R-427A. |
| Tuletõrjeseadmed | FM-200 ehk HFC-227ea, FE-13 ehk HFC-23, FS49C2, HFC-125, HFC-236 |
| Mootorsõidukite kliimaseadmed | R-134a NB! HFC(HFO)-1234yf ei kuulu fluoritud kasvuhoonegaaside hulka. |
| Elektrijaotlad | SF6 |
| Lahustid | HFC-365mfc, HFC-43-10mee, HFC-245fa, HFC-134a |
Tabelis toodud F-gaaside nimekiri ei ole ammendav.
Levik
F-gaasid muutusid arenenud riikides populaarseks 1990ndatest aastatest, mil nendega hakati asendama osoonikihti kahandavaid aineid, mida tol ajal enamikus sellistes rakendustes kasutati.
F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti – 10-12 % aastas. F-gaase turustatakse maailmas hinnanguliselt ligikaudu 800 000 tonni aastas. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le.
F-gaaside kasutamise kohta Eestis saab lühidalt lugeda siit.
Mõju
Kuigi F-gaasid osoonikihti ei kahanda, on neil suur kliimamuutusi tugevdav mõju. Nende ainete globaalse soojendamise potentsiaal ehk GWP on kuni 23 000 korda kõrgem kui CO2-l. Enamlevinud F-gaaside GWP-de keskmine väärtus on veidi üle 2000.
Faktid
- F-gaasid moodustavad ainult umbes 2% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside emissioonidest (Eestis 1% ringis, kuna meil on energeetika osa proportsionaalselt suurem), kuid nende ainete heitkogused on alates 1990ndatest aastatest tõusnud 60% võrra, samas kui teiste kasvuhoonegaaside heitkogused on langenud;
- Mõned F-gaasid, eriti HFCd püsivad atmosfääris suhteliselt lühikest aega, kuid PFCd ja SF6 jäävad atmosfääri tuhandeteks aastateks;
- Enamiku F-gaase sisaldavate seadmete ja toodete eluiga on 10-30 aastat. Seepärast on oluline, et neid seadmeid (nt jahutus-, kliimaseadmeid, soojuspumpasid, tuletõrjeseadmeid ja pingejaotlaid) nõuetekohaselt hooldatakse ja seadme eluea lõppedes sealt aine kokku kogutakse.
Aastaks 2030 peab Euroopa Liit oma F-gaaside heitkoguseid vähendama 2/3 võrra.
Freooniballoon
