Kliimamuutusega seotud ohud

Inimtegevusest tulenev kasuhoonegaaside kasvav kogus atmosfääris on oluliselt tugevdanud Maa kasvuhooneefekti ning tekitanud atmosfääris liigse soojuse kinnipidamise. Kuigi on tõsi, et kliima Maal on pidevas muutumises, on praegused muutused oluliselt kiiremad kui varasemalt toimunud puhtalt looduslikud protsessid. Näiteks CO₂ ja CH₄ koguste tõusud atmosfääris vahemikul 1750-2019 ületavad olulisel määral varasemalt aastatuhandete jooksul toimunud muutusi jääaegade ja nende vahelistel perioodidel.

Kliimamuutust mõõdetakse eelkõige Maa keskmist temperatuuri jälgides ning võrreldes seda tööstusrevolutsiooni eelsete aegadega (aastatel 1850-1900), kuna just tööstusrevolutsioonist alates on inimtegevus elu Maal olulisel määral muutma hakanud. 2022. aasta seisuga oli Maa temperatuur tõusnud juba 1.1 kraadi, ning kuigi see kõlab tühiselt, on juba täheldatud muutused murettekitavad.

Inimasutustest mõjutab kliimamuutus enim rannikupiirkondi, kus suureneb tormide ja üleujutuste oht ning soolastuvad põhjaveevarud. Merevee taseme tõus on raske väikestele saartele ning tõusvad temperatuurid teevad elu raskeks arktilistel kogukondadel.

Kliima soojenedes väheneb nii maismaa kui veeökosüsteemidele sobiv ala ning muutub nende kooslus. Suureneb ka tulekahjude hulk, mis vähendab looduslikku mitmekesisust ning süsinikku püüdvaid ja talletavaid süsteeme. Saastatuse, elupaikade killustumise ning maakasutuse muutuse tõttu transformeerunud ökosüsteemid mõjutavad ka inimeste toimetulekut ja toiduga kindlustatust. Ookeanite hapestumine ja soojenemine on juba praeguseks tugevalt kahjustanud veeliikide toiduks kasvatamist. Üha enam inimesi kannatab ka veepuuduse all ja haiguste levimininegi on soojenevas kliimas kiirem.

Mägedes on kiiresti vähenemas lumekatte ulatus ja liustike arv, madalamal leiduvad liigid kolivad üha kõrgemale ning 84% mäestike liikidest on väljasuremisohus. Veeringe muutus, veenappus ja maalihete rohkus põhjustavad pingeid nii kohalikele kui mägede jõgedest allavoolu elavatele inimestele.

Juba 1.2 kraadi soojenemiseni jõudes on oodata massilist puude suremist ja korallriifide pleekimist, merejääst sõltuvate liikide suurt vähenemist ning kuumalainete põhjustatud massilist suremust. 1.5 kraadi soojenemine mõjutab tugevalt arktilisi ökosüsteeme ja vetikatega seotud ökosüsteeme.

Mitte kõik kliimamuutusega seotud muutused ei ole täielikult negatiivsed, küll aga on negatiivsete mõjude osakaal oluliselt suurem. Näiteks kuigi kliima soojenemine võimaldab Põhja-Euroopas kasvatada rohkem toitu, ei ole see piisav, et korvata põllumajanduslikke kahjusid Lõuna-Euroopas.

Kliima soojenemine on kindlasti juba toimumas, kuid kuhu maani see soojenemine jätkub, ei ole veel selge ning sõltub paljuski inimkonna lähikümnenditel tehtavatest otsustest.

Parimaks rahvusvaheliseks teaduslikuks ülevaateks kliimamuutusega seotud problemaatika ning võimalike lahenduse osas peetakse ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) poolt valmistatavaid IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change – Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) raporteid. Huvi korral saab neist raportitest lisainfot (raportid on inglisekeelsed).