Majandus
Majandus
Majanduse valdkonda tervikuna mõjutavad kliimamuutused kõige enam riiklike regulatsioonide ja maksusüsteemi muutumise kaudu. Kuna kliimamuutused on aeglasemad kui ettevõtete reageerimiskiirus väliste muutuste suhtes, siis suudetakse tõenäoliselt kliimamuutustega kohaneda hästi, isegi kui kohanemine seisneb kliimamuutustest oluliselt mõjutatud piirkondades tegevuse lõpetamises või selle iseloomu märgatavas muutumises. Tähtsam on see, et majandus tervikuna suudaks ära kasutada kliimamuutustega avanevaid uusi võimalusi.
Kliimamuutustega kohanemise kontekstis jaguneb majandus järgmisteks süsteemseteks alavaldkondadeks:
Kindlustus
Globaalsed kliimamuutused on suurendanud ekstreemsete ilmastikuolude esinemise tõenäosust ja ulatust ning tinginud mitmete uudsete riskide tekke. Seetõttu on kindlustussektor kujunenud kliimamuutustega kohanemisel üheks olulisemaks majandusharuks. Vaatamata sellele, et kindlustus iseenesest ei taga kohanemist, aitab sektor siiski kaasa muude majandusharude potentsiaalsete kahjumite vähendamisele ning riskijuhtimisele, st et kuigi kindlustustegevus iseenesest ei suuda ära hoida ei inim- ega varakaotusi, aitab see siiski vähendada nende kaotuste majanduslikku mõju ning hõlbustab katastroofijärgset taastumist. Eesti kindlustusturu puhul on oluline, et siinne turg on mahu poolest väike ja vaene ning sel domineerivad kohustuslikud ja poolkohustuslikud kindlustusliigid (liikluskindlustus, eluasemekindlustus). Suuremad riskid kantakse kindlustusfirmade poolt edasi suurtele rahvusvahelistele edasikindlustajatele, sealhulgas ka suured ekstreemsete ilmaolude tingitud riskid.
Pangandus ja finantssektor
Kliimamuutuste mõju finantsvaldkonnale saab selgitada ettevõtteid mõjutava kolme tüüpi mehhanismi kaudu: seadusandlik ja füüsiline risk mõjutavad kõiki samas valdkonnas ja piirkonnas toimivaid ettevõtteid, samas kui äririsk tuleneb otsustest ettevõtte tasandil. Turud ja finantssüsteem pakuvad võimalusi neid riske vältida. Viimastel aastatel on finantssektor omandamas kliimamuutustega võitlemisel juhtrolli tänu oma võimalusele mõjutada erinevaid sidusgruppe finantseerimistingimuste kaudu, kuid ka muude tegevuste abil, näiteks:
– madala süsinikuheitega lahendustesse investeerimine;
– heitkoguste vähendamise tehnoloogiate rahastamine;
– kliimamuutustega kohanemise tegevuste rahastamine;
– projektide kliimamõjude raporteerimine ja läbipaistvus;
– ettevõtete ja poliitikakujundajate kaasamine.
Eesti puhul peab arvestama, et siinsel pangandusturul domineerivad välispankade tütarettevõtted või filiaalid, Eestis puuduvad võlakirjade ja tuletisinstrumentide järelturg ning valitsuse emiteeritud võlakirjad, samuti on börsil noteeritud ettevõtete arv väike. Seega on praegu seos kliimamuutustega kohanemise ning Eesti pangandus- ja finantssektori vahel nõrk.
Tööhõive
Kliimamuutused mõjutavad tööhõivet kaheti – ühest küljest mõjutavad kliimamuutused valdkondades tööhõivet otseselt, kuid kaudselt mõjutavad tööhõivet ka kliimamuutuste ennetamisega seotud protsessid, mille tulemusel tekib vajadus lisanduvate või uut tüüpi töökohtade järgi. Peamised valdkonnad, mille kaudu tööhõive muutused kliimamuutuste järel võivad tekkida, on põllumajandus, kalandus, metsatööstus, ehitussektor, energeetikasektor, turism ja tervishoiusektor. Eestis jääb kliimamuutuste mõju tööhõivele prognooside kohaselt pigem tagasihoidlikuks, enam annavad tooni poliitilised ja demograafilised muutused. Suurimat positiivset muutust tööhõives võib praeguste prognooside kohaselt eeldada turisminduses ning langust energeetikasektori töökohtade arvus.
Äri ja ettevõtlus
Ettevõtetel on kliimamuutustega kohanemisel kõige keerulisem toime tulla sellest tulenevate mõjude määramatuse ja kaasnevate riskidega. Ettevõtja jaoks avalduvad kliimamuutustest tulenevad ohud eelkõige üksikute äärmuslike ja ootamatute ilmastikunähtuste kaudu, pidevate muutustega kohanetakse jooksvalt. Tundlikumad on ettevõtlussektorid, kus tootmine sõltub ilmast: põllumajandus, kalandus, metsandus, turism, ehitussektor, energeetikasektor.
Üldistades võib öelda, et ettevõtted on valmis reageerima välistele muutustele kiiremini kui muutub kliima ning nende jaoks on olulisem kasutada ära kliimamuutustega kaasnevad uued äritegevuse võimalused.
Tööstus
Kliimamuutuste mõjud tööstusele avalduvad eeskätt kaudselt leevendamismeetmete kaudu: hoonete kohandamine, toorme kättesaadavus ja hind, tarneahela ja transpordi muutumine. Enamus võimalikke mõjusid on seotud tootmisprotsesside häiringutega, mis nõuavad tootmistsükli taastamiseks kiiret reageerimist ning ootamatuid ja võrdlemisi suuri täiendavaid kulusid. Eestis spetsiifiliselt on väga oluline elektrivarustuse kindlus, mis väljaspool linnu on suurematest tuultest tugevasti mõjutatud.
