Tervis ja päästevõimekus
Kliimamuutustega kohanemise kontekstis jaguneb tervis ja päästevõimekus järgmisteks süsteemseteks alavaldkondadeks:
Tervis
Ilm ja kliima mängivad väga olulist rolli inimeste terviseseisundi kujunemisel. Kliimamuutused mõjutavad tavapäraseid ilmastikutingimusi, millega me antud piirkonnas harjunud oleme. Kõrgemad temperatuurid suurendavad kuumapäevade ja kuumalainete arvu, mis omakorda viib kuumaga seotud haigestumiste ja surmade sagenemisele, mida tõestati 2010. aasta analüüsis – suremus suurenes 30%. Kõrgemad temperatuurid soodustavad ka soojasaare efekti tekkimist, mis lisaks linnadele avaldub ka väiksemates asulates – seda tõestati 2014. a kuumalainete andmetel. Sagedasemate tormide tõttu suureneb üleujutuste ning tugeva tuulega seotud õnnetuste risk. Kõrgemad temperatuurid halvendavad ka õhukvaliteeti, suurendavad ultraviolettkiirguse hulka ning võivad võimendada veega seotud probleeme. Sellised muutused klimaatilistes tingimustes võivad omakorda viia vee, toidu või siirutajate kaudu levivate haiguste sagenemiseni. Lisaks sõltuvad kliimamuutuste tervisemõjud veel mitmetest teistest teguritest nagu tervisesüsteemide võimekus ja valmisolek, elanike tundlikkus ja ebavõrdsus, haavatavamate elanike (eakad, lapsed, kroonilised haiged jt) osakaal ning hoiatussüsteemide olemasolu ja tervisesüsteemide kohanemisvõime muutuva kliimaga. Kliimapagulaste teema ei ole seni olnud aktuaalne.
Kõige otsemat mõju inimeste tervisele avaldab õhutemperatuuri tõus ja kuumalainete sagenemine. Kuumade ilmade mõju ilmneb juba praegu, suurenedes perioodiks 2030–2050 ning veelgi enam perioodiks 2050–2100. Uuringute kohaselt avaldavad tervisemõju ka väga madalad õhutemperatuurid. Äärmuslikest ilmastikutingimustest võivad elanike tervist ohustada veel tormid ja paduvihmad (üleujutused), kuivõrd võib väheneda ja katkeda arstiabi kättesaadavus, iseäranis traumade korral.
Tervisele avaldab olulist mõju ka õhukvaliteet. Kuigi kliimamuutused võivad mõju avaldada ka saasteainete sisaldusele, eeskätt kuumalainete ajal, maapinnalähedase osooni tekkel ning metsatulekahjude puhkemisel, on usaldusväärselt tõestatud kliimamuutuste mõju õietolmu levikule. Pessimistlikuma kliimastsenaariumi RCP8.5 korral pikeneb sajandi lõpuks õietolmu hooaeg, intensiivistub õietolmu teke, aga ka Eesti alale levivad uued taimeliigid.
Muutuv kliima mõjutab niisamuti siirutajate levikut, kes võivad edasi kanda ohtlikke nakkushaiguseid. Selle tulemusena sagenevad nii praegu juba levinud haiguseid kui ka Eesti alale võib lisanduda uusi haigusi. Eri kliimakomponentide mõju on seejuures vastassuunaline – pehmemad talved ja niiskemad perioodid (küll mitte paduvihmad) üldiselt soosivad levikut, samas põuaperioodid takistavad. Paduvihmad ja põuaperioodid mõjutavad ka veekvaliteeti: paduvihmadega võib vette kanduda keskkonnast hulgaliselt parasiite, pikaajalised põuad võivad madalad kaevud jätta joogiveeta. Riskiks on ka taimehaiguste ning mükotoksiinide laialdasem levik, mis võiks ohtlikumaks kujuneda RCP8.5 kliimastsenaariumi puhul perioodil 2050–2100.
Andmeanalüüs on juba kinnitanud UV-kiirgusega kokkupuute suurenemist ning prognooside alusel suureneb see kindlasti tulevikus, suurenedes märkimisväärselt haigestumust nahavähki. Viimastel aastatel on kasv olnud Eestis 2–4% aastas. Samas võib talveperioodil väheneda päikesekiirguse hulk, mis teistpidi vähendab nii D-vitamiini sünteesi kui võib suurendada depressiooni riski.
Kuigi kliimamuutused põhjustavad Eestis olulisi keskkonnamuutusi ja võib halvendada elukvaliteeti läbi terviseriskide, on mõju Kolmandas Maailmas, eriti Aafrikas kordi teravam. Seetõttu võib puhkeda kliimapagulaste massiränne Euroopasse, sh Eestisse. Seda on võimendamas ka Aafrika rahvastiku kiire juurdekasv.
Päästevõimekus
Kliimamuutuste tagajärgedega seoses tuleb valmis olla õnnetusteks, mis võivad vallanduda sagenevate äärmuslike ilmastikuolude tagajärjel ning nende tagajärgedeks, sh raskesti ligipääsetavates kohtades. Kliimamuutustega on seotud järgmised hädaolukorra liigid: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega torm, paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel, epideemia, erakordselt külm või kuum ilm, massiline põgenike sisseränne riiki, paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis. Tänaseni on Eestis tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamise ja hädaolukordade lahendamisega, kuid edaspidi tuleks enam tähelepanu pöörata kliimamuutustega kohanemisele, kusjuures kohanemine antud kontekstis tähendab eelkõige kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist ja vajadust suurendada ühiskonna ning keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustega toimetulekuks. Riskihaldust saab tõhustada kliimamuutustest mõjutatud hädaolukordade kontekstis, tagamaks paremaid ennetamise ja leevendamise võimalusi. Arendamist vajab ka riskikommunikatsioon – avalikkuse teavitamine ja varajane hoiatamine, võimaldamaks elulise teabe ajalist jõudmist enamiku ohustatud isikuteni. Oluline on ka päästeteenistuse vahendite arendamine kliimamuutustega seotud hädaolukordadeks, sest ehkki üldiselt metsa- ja maastikutulekahjude arv väheneb, on suurenemas kliimategurite tõttu puhkenud tulekahjude arv.
Kliimamuutuste mõjud üleujutuste puhul võivad avalduda rannikualadel tormide sagenemisest tingitud kõrgete veeseisude tihedamas esinemises. Samuti võib tänu sademete hulga suurenemisele pikemas perspektiivis kasvada ka sisemaa üleujutuste esinemissagedus, ehkki pole ette näha nende oluliselt kriitilisemat kulgu. Metsa- ja maastikutulekahjude puhul on kliimamuutuste võtmes oluline, et kuumade ja kuivade ilmade sagenemine, samuti lumikatte taandumine soodustavad süttimise tõenäosust ja põlengute laialdasemat levikut. Üleujutuste ja metsatulekahjude riskihinnangutes tuuakse nii lähi- kui ka kaugemas tulevikus välja varalised kahjud ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine. Prognoositavad tagajärjed inimeste elule ja tervisele on nende hädaolukorra tüüpide puhul kergemad. Metsatulekahjude puhul on olulised ka looduskeskkonna kahjustused. Üleujutuste ja metsatulekahjude mõjud vahetult päästevõimekusele avalduvad esmajoones hädaabi õnnetusteadete menetluse ja päästetööde ning avaliku korra tagamise häirituses, isegi pikemaks kui üheks päevaks.
