UV-kiirgus
UV-kiirgus jaguneb kolmeks: nn UV-A, UV-B ja UV-C kiirguseks. Peamiselt UV-A kiirguse mõjul nahk päevitub, samas arvatakse, et UV-A kiirgus põhjustab naha enneaegset vananemist. Veelgi ohtlikum on aga UV-B, mis kiirgusdoosiga liialdamisel kutsub esile naha põletust ja nahavähki.
Päikese UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Kui valgus on lainepikkustel ca 400..700 nm, siis UV-A kiirgus on vahemikus 315..400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280..315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab eriti tugevalt atmosfääris peamiselt 20..25 km kõrgusel olev osoonikiht. Veel lühemalainelisem UV-C kiirgus ei jõua maapinnani enam sugugi.
Salakaval nähtamatu terviserisk
UV-kiirgus on nähtamatu ja selle toimet märgatakse alles siis, kui häda käes. Mida väiksem on osooni kaitse, seda suurem on võimalus saada liiga suur doos kiirgust, mis kahjustab nahaalust kudet ja tekitab nahavähi eelsoodumuse. Kahjustatud kohale ei teki nahavähk kohe – see võib edasi areneda aastakümnete jooksul. Näiteks Suurbritannias on melanoomi juhud sagenenud viimase 20 aastaga üle kahe korra.
Päikesepõletuse saamise ohtu iseloomustatakse UV-indeksiga (UVI), mille skaala varieerub 1–10 (1–3 madal, 4–6 keskmine, 7–8 kõrge ja 9–10 väga kõrge). Peale osooni mõjutavad UV-kiirguse taset veel pilvisus, veeauru ja tolmu sisaldus õhus.
UV-kiirgus on elusloodusele tugeva toimega. Kui Maal puuduks atmosfääris osoon, siis jõuaks ka osa UV-C kiirgust maapinnani ning elu kuival maal oleks hoopis teistsugune või puuduks üldse. Nii toimib osoon Maa atmosfääris meid kaitsva kihina.
Päikesekiirguse maapinnani jõudmist takistab veel õhus hõljuv tööstuslik tahm ja aerosoolid, mis neelavad ka pikemalainelist UV-A kiirgust. Suurte metsapõlengute puhul on isegi nähtav valgus nõrgenenud. Kui siia lisada fossiilsete kütuste kasutamisest järjest suuremates kogustes lenduv süsihappegaas (kasvuhoonegaasid: CO2, NH4, veeaur), siis võib inimene mõjutada isegi kliimamuutuste kulgu meie planeedil.
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet “erüteemne UV”, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Päevitamine põletuseni põhjustab eelsoodumuse korral nahavähi arengu.
Nahapõletus vähem kui tunniga
UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga.
Esmasel päevitamisel kevadel tuleks piirduda vaid 20 minutiga. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus ohtliku doosini on umbes 2 korda pikem aeg kui päikese käes.
Hetke UV-indeks sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eestis suveajas on kella 13:00 ja 13:30 vahel. UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel keskpäeval. Vahelduva pilvisuse korral võib hetketi indeks olla kõrge, kuid päevadoos jääb väiksemaks kui selge taevaga.
Kui liiga palju päikest võib inimesele halba teha, siis ka liiga vähe päikest pole tervislik. Nimelt D-vitamiini loomulik süntees organismis toimub UV-B kiirguse toimel inimese nahas. D-vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tulenevad tugiaparaadi haigused (rahhiit) on hästi teada. Viimasel ajal on leitud epidemioloogilistes uuringutes seoseid UV-kiirguse taseme vähesuse ja teatud tüüpi vähi ning autoimmuunhaiguste tekke riski vahel.
Oht võib olla isegi suurem, kui oht liigpäevitusest suvel. UV-kiirguse vähesuse tõttu talve poolaastal on hakatud rääkima “D-vitamiini talvest”, mis kestab Eestis novembrist veebruarini.
Mõõdukas koguses on ultraviolett- ehk UV-kiirgus tervistav ja seda kasutatakse laialdaselt ka meditsiinis.
