F-gaase sisaldavate tuletõrjeseadmete käitlejale

Enimlevinud fluoritud kasvuhoonegaasid gaaskustutussüsteemides on: HFC-227ea (FM-200), FS49C2, HFC-125, FE-13 ehk HFC-23, HFC-236.

Peamised nõuded:

Töötajate pädevus- ja sertifitseerimisnõuded ja sertifitseerimisnõuded ettevõtetele (art 10)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmete paigaldamiseks, remondiks, hooldamiseks, teenindamiseks, lekkekontrolli tegemiseks, gaasi kokkukogumiseks ning seadme ja aine kasutuselt kõrvaldamiseks peab omama ettevõtte sertifikaati (Eestis käitlemisluba) ning ettevõtte käsutuses olevad töötajad, kes nimetatud toiminguid teevad, peavad olema samuti sertifitseeritud (Eestis kutsetunnistusega).

• Töötajad

Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemiseks peab töötajal olema Eestis välja antud asjakohane kutsetunnistus või mõnes teises liikmesriigis vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 304/2008 välja antud vastav sertifikaat.

Eestis toimub töötajate sertifitseerimine kutseseaduse alusel ning külmasektoris on sertifitseerijaks ehk kutse andjaks Eesti Turvaettevõtete Liit.

Eesti Turvaettevõte Liidu poolt antava kutsetunnistuse või teise liikmesriigi vastava sertifikaadi saamiseks tuleb läbida eksam, mis sisaldab nii teoreetilist kui praktilist osa. Sertifitseerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste loetelu asub Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 lisas.

Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1. sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaeg;
2. sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;
3. väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Töötajate pädevust kinnitab:

1. Turvasüsteemide tehnik III kutse osakutse “Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine“ (anti 31. detsembrini 2014. a)
2. Turvasüsteemide tehnik, tase 4 kompetents “Fluoreeritud gaase sisaldavate gaaskustutussüsteemide paigaldamine ja hooldamine“ (antakse alates 1. jaanuarist 2015. a)

Kõnealused tunnistused kehtivad 5 aastat alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.

Eestis F-gaase sisaldavate tuletõrjesüsteeme paigaldavate ja käitlevate töötajate pädevust kinnitavad kutsetunnistused on leitavad Kutsekoja veebilehelt.

Kutseregistris on näha ka tunnistuse kehtivusaeg.

Juhul, kui vastav töötaja on selleks avalduse teinud, on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides antud töötajate sertifikaadid on kättesaadavad Keskkonnaameti veebilehel rubriigi alt “Fluoritud kasvuhoonegaase ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlemistoimingute teostajate sertifikaadid”.

• Ettevõtted

Ettevõtete puhul on nõutud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 kohaselt antud ettevõtte käitlemisluba (Eestis) või teise liikmesriigis vastavalt määrusele (EÜ) nr 304/2004 äriühingule antud asjakohane sertifikaat. Samuti peavad olema sertifitseeritud ettevõtte töötajad (vaata eelmist peatükki „Töötajad“)

Sertifikaat peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1. sertifitseerimisasutuse nimi, sertifikaadi omaniku täielik nimi, sertifikaadi number ja kehtivusaja lõpp (kui on);
2. sertifikaadi omanikul teha lubatud toimingud;
3. väljaandmise kuupäev ja väljaandja allkiri.

Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. Täpsed tingimused loa andmiseks, muutmiseks, kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seadusega, majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”.

Käitlemislubade ja nende andmise kohta vaata täpsemalt siit.

Eestis antud käitlemisload on tähtajatud.

Juhul kui ettevõte peab esitama andmeid FOKA registrisse, siis tuleb esitada ettevõtte sertifikaat ja töötajate sertifikaadid Keskkonnaametile. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahvile 196 peab sertifikaat olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on inglisekeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Kui teise liikmesriigis antud sertifikaadi omanik on Keskkonnaametile vastava taotluse teinud, siis need sertifikaadid on kättesaadavad siit.

Heitkoguste vältimine (art 4)

Seadmete käitajad¹ ja hooldustöötajad on kohustatud vältima F-gaaside heidet.

Neil tuleb võtta ettevaatusabinõusid lekke ärahoidmiseks.

Avastatud leke tuleb parandada ilma viivituseta.

Lekkekontroll (art 5)

I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaaside korral (sh fluorosüsivesinikud ehk HFC-d):

Lekkekontrolli tuleb teha seadmetele, mis sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase 5 või enam CO₂ ekvivalenttonni või hermeetiliselt* suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul 10 ja enam CO₂ ekvivalenttonni.

II lisa 1. jaos loeletud fluoritud kasvuhoonegaaside (nt HFO-d) puhul:

Lekkekontrolli tuleb teha seadmetele, mis sisaldavad II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase 1 või enam kilogrammi või hermeetiliselt* suletud ja vastavalt märgistatud seadmete puhul 2 kilogrammi.

Lekkekontrollide sagedus (art 5)

Lekkekontrollide läbiviimise sagedus sõltub seadmes sisalduvate erinevate fluoritud kasvuhoonegaaside kogusest CO₂ ekvivalenttonnides (I lisas nimetatud F-gaasid) või kilogrammides (II lisa 1. jao F-gaasid).

I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasid:

II lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasid (nt HFO-d):

Lekke tuvastamise süsteemi tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu järel.

Lekkekontrolle tuleb teha vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1497/2007, millega kehtestatakse standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele tuletõrjesüsteemidele.

Vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust tuleb kontrollida kohe pärast kasutusele võtmist.

Pärast võimaliku lekke parandamist tagab käitaja, et seadmestiku kontrollivad kõige varem 24 töötunni pärast või hiljemalt ühe kuu jooksul pärast parandamist üle sertifitseeritud füüsilised isikud, et teha kindlaks, kas parandustööd on olnud tõhusad.

Lekkekontroll tuleb läbi viia ka enne süsteemi taastäitmist või ballooni(de) asendamist.

Tuletõrjeseadmete puhul loetakse lekkekontrolli kohutused täidetuks, kui on täidetud mõlemad kaks tingimust:

1. kontrollikord vastab standarditele ISO 14520 või EN 15004 ning
2. tuletõrjeseadmeid on kontrollitud eelpool tabelis viidatud sagedusega.

Erandid:

CO₂ ekvivalenttonnid

CO₂ kalkulaator kilogrammide ümberarvestamiseks CO₂ ekvivalenttonnideks.

Kalkulaatori abil on võimalik seadmes sisalduv aine arvutada ümber CO₂ ekvivalenttonnideks, mille põhjal saab juba enne seadme registrisse kandmist veenduda, kas seade on vaja fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide FOKA registris registreerida või mitte. FOKA registri kohta vaata täpsemalt allpool (hooldemärkmete pidamine art 7).

Levinumate tuletõrjegaaside ja segude piirkogused (kg), millest lähtuvad nõuded CO₂ ekvivalenttonnides

FOKA registris juba registreeritud seadmete puhul arvestab register seadme CO₂ ekvivalenttonni automaatselt ise välja. Arvutuse tulemusel saab otsustada, kas seade peab olema FOKA-s edasi registreeritud või mitte.

Automaatne lekke tuvastamise süsteem (art 6)

Kui seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase 500 CO₂ ekvivalentonni või enam ja II lisa 1.jaos loetletud gaase 100 kg ja enam on seadmele kohustuslik paigaldada automaatne lekke tuvastamise süsteem.

Lekke tuvastamise süsteem on taadeldud mehaaniline, elektriline või elektrooniline seade fluoritud kasvuhoonegaaside lekke tuvastamiseks, mis lekke tuvastamise korral alarmeerib käitajat igasugusest lekkest.

Seadme hooldeandmete registreerimine (art 7) ja FOKA register

Eestis on hooldemärkmete pidamiseks FOKA register. FOKA registri eesmärk on fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Andmekogu laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine. FOKA registrit haldab Keskkonnaamet. FOKA registri kasutusjuhend on siin.

Kui seadmele rakendub lekkekontrolli kohustus teatud täitekogusest alates, siis peab seadme ja seadmega tehtavad hooldustoimingud registreerima FOKA registris.

Vastutus

Seadme omaniku (käitleja) kohustused ja vastutus:

1. seadme registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates;
2. registreeritud seadme, süsteemi, mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale või tootjale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerimine FOKA registris kahe nädala jooksul asjaomasest toimingust arvates;
3. kui seadet ümberehitamise käigus muudetakse, nt asendatakse seadmes olev aine teist tüüpi ainega, paigaldatakse automaatne lekketuvastussüsteem, siis uute andmetega seade saab uue tähise. Seadme omanikul tuleb uue tähisega seadme andmeid täiendada ning registreering 2 nädala jooksul uuesti kinnitada;
4. lekkekontrolli ja muude toimingute (s.h lekke kõrvaldamise) õigeaegse läbiviimise tagamine.

Siiski ei piira miski omaniku õigust tellida kohustuste täitmiseks teenuseid kolmandatelt isikutelt (näiteks seadme registreerimist FOKA registris), kuid ka sellisel juhul jääb kohustuste täitmise eest vastutavaks käitleja ehk omanik.

Pädeva käitlemistoimingu tegija kohustus on registreerida toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoiming FOKA registris viie tööpäeva jooksul toimingust arvates.

Tuletõrjeseadmete kohta FOKA registrisse kantavad kõik käitlemistoimingud on kehtestatud FOKA põhimääruse lisas 6.

Käitlemistoiminguteks on:

1. seadme paigaldamine
2. lekkekontroll
3. lekke kõrvaldamine
4. seadmesse aine lisamine
5. aine kogumine (eemaldamine seadmest) ja selle üleandmine
6. hooldustööd
7. automaatse lekke tuvastamise süsteemi paigaldamine, kontroll ja remont
8. seadme ümberehitamine (automaatse lekketuvastussüsteemi paigaldamine, üleminek uuele ainele)

Seadmete ja toodete turulelaskmise² piirangud (Lisa IV)

Alternatiivide valikud sõltuvad kustutavale alale esitatud nõuetest ja muudest tehnilistest tingimustest.

Kustutussüsteeme projekteerides tuleks arvestada rakenduvate piirangutega ning võimalusel kasutada alternatiivseid kustutusaineid näiteks CO₂, inertgaasid, jne.

F-gaaside müügiandmete pidamine ja töötajate pädevusandmete registreerimine aine müügil (art 11)

11. märtsil 2024. a jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 artikkel 11 lg 6 kehtestab, et fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete paigaldamiseks, teenindamiseks, hooldamiseks või parandamiseks, kui selleks on artikli 10 alusel nõutav sertifikaat või tunnistus, tohib F-gaase müüa üksnes nendele ettevõtjatele ja neid tohivad osta üksnes need ettevõtjad:

• kellel on määruse artikli 10 kohased asjakohased sertifikaadid või tunnistused, või
• kes palkavad isiku, kellel on määruse artikli 10 lõigete 2 ja 5 kohane sertifikaat või koolitustunnistus (sellisel juhul peab ostja müüjale tõestama, et ta on sellise isiku palganud, esitades näiteks lepingu koopia).

Kuna fluoritud kasvuhoonegaasidega kustutussüsteemide käitlemistoimingute jaoks on tarvis nii ettevõttel vastavat käitlemisluba kui ka töötajatel pädevustunnistusi, siis tohib fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldavaid tuletõrjeballoone müüa ainult käitlemisloaga ettevõtetele.

F-gaaside kogumine enne lõplikku kõrvaldamist ning vajaduse korral seadmete hooldus- või teenindustööde ajal sertifitseeritud töötajate poolt (art 8)

Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisel tuleb tagada, et nimetatud gaase koguvad kokku sertifitseeritud töötajad, et tagada gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine. Ka tuleb enne fluoritud kasvuhoonegaasi mahuti kõrvaldamist teha mis tahes jääkgaaside kokkukogumine, et tagada nende gaaside ringlussevõtt, taasväärtustamine või hävitamine.

Aine kokkukogumiseks tuletõrjeseadmest peab ettevõttel olema käitlemisluba või teise liikmesriigi äriühingu sertifikaat Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 järgi.

F-gaase sisaldavate jäätmete puhul on tegemist ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses.

F-gaasidel põhinevate tuletõrjeballoonide üleandmiseks jäätmekäitlejale tuleb leida käitleja, kellel oleks sobiva koodiga keskkonnaluba ohtlike jäätmete käitlemiseks. Fluoritud kasvuhoonegaaside tuletõrjegaaside vastuvõtmiseks mahutis peab jäätmekäitlejal olema keskkonnaluba koodiga 16 05 04*.

Millistel Eesti ettevõtetel on sellise koodiga keskkonnaluba, saab küsida Keskkonnaameti jäätmebüroost.

Märgistus (art 12)

Kõik F-gaase sisaldavad tuletõrjeseadmed ja -balloonid peavad olema Euroopa Liidu turule toomisel olema märgistatud.

Info märgistuse kohta.

Infomaterjalid

Erinevaid infomaterjale leiab Euroopa Komisjoni F-gaaside veebist.

Osoonikihti kahandavad ained

Enne fluoritud kasvuhoonegaaside laiaulatuslikku kasutamist, sisaldasid tuletõrjesüsteemid osoonikihti kahandavaid aineid. Nende üheks rühmaks on nt klorofluorosüsivesinikud ehk HCFC-d.

HCFC-sid sisaldavad tuletõrjes kasutatavad gaasid on näiteks:

• NAF III S
• Halotron I
• FE-241

HCFC-sid sisaldavate tuletõrjeseadmete paigaldamine on olnud keelatud 1. maist 2004. a, kui Eestis jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta.

Ka praegu kehtiva määruse järgi on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine tuletõrjes keelatud (v.a kriitilisel kasutustel haloonid). Aine lisamine vanadesse seadmetesse on samuti keelatud.

Kui leitakse mõni HCFC-dega objekt, siis tuleb aine kokku koguda ja tuua OKA-de käitluskeskusse.

Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside käitluskeskus Tallinnas, Suur Sõjamäel.

Haloonid 2402, 1301, 1211, 1202

Haloonidel on väga kõrge osoonikihti kahandav potentsiaal.

Enne Eesti ühinemisega Euroopa Liitu oli haloonide ja neid sisaldavate toodete import keelatud 1. jaanuarist 2002.

Praegu on haloonide turuleviimine ja kasutamine lubatud ainult kriitilistel kasutusaladel.

Eestis on selleks õhusõidukitel paiknevad tuletõrjeseadmed ja käsikustutid ning Eesti Kaitseväe tehnikal paiknevad haloonpõhised tuletõrjeseadmed ja käsikustutid.

Turuleviimine

Haloone võivad Eestis turule viia üksnes ettevõtjad, kellel on Kliimaministeeriumi luba säilitada haloone kriitiliseks kasutuseks.

Import/eksport

Haloone ja neid sisaldavate toodete importimiseks ja eksportimiseks Euroopa Liidu välistest riikidest/riikidesse peab olema Euroopa Komisjoni litsents. Neid saab taotleda osoonikihti kahandavate ainete litsentsimise andmebaasist.

Haloone omavate seadmete omanikud ja haloone käitavad ettevõtted peavad võtma kõik meetmed, et vältida lekkeid ja heiteid ja vähendada neid.

Iga tuvastatud lekke peab kõrvaldama nii kiiresti kui võimalik.

Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse seadme või süsteemi lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad.

Haloonipank

Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 34 asub Eesti haloonipank, mis tegeleb haloonide kogumise, hoiustamise ja taasväärtustamise ning vajadusel hävitamisega.

¹ Määruse mõistes on käitaja isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud toodete ja seadmete tehnilise toimimise üle.

² „turule laskmine” – Euroopa Liidus esmakordselt teistele isikutele tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta või tootja oma tarbeks. Turulelaskmine on ka tollimenetluse alusel liidus vabasse ringlusse lubamine.