Osoonikihti kahandavad ained

Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on keemilised ained, mis võivad stratosfääris reageerida osoonimolekulidega. Olulisemad OKA-d on kloori, fluori või broomi sisaldavad süsivesinikud.

Põhilised OKA-d ja nende kasutusalad

Loetelust on viidatud iga OKA-de grupi täpsemale kirjeldusele koos peamiste kasutusaladega.

• Klorofluorosüsivesinikud (CFC-d)
• Haloonid
• Süsiniktetrakloriid
• 1,1,1-triklooretaan
• Metüülbromiid
• Bromofluorosüsivesinikud (HBFC-d)
• Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC-d)
• Klorobromometaan

Nende ainete võimet kahandada osoonikihti nimetatakse osoonikihi kahandamise potentsiaaliks (ozone depleting potential – ODP). Igale ainele on antud oma osoonikahandav potentsiaal. (Vaata põhjalikumat ainete loetelu koos ODP määraga.)

OKA-d on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat, haloonid kuni 85 aastat.

Ainete osoonikihti kahjustav potentsiaal on suur, kuna nad reageerivad fotokeemilises reaktsioonis osoonimolekulidega. Pärast ühe molekuli hävitamist on ained võimelised hävitama üha uusi.

Kuidas kahjulikud ained stratosfääri pääsevad?

OKA-d pääsevad atmosfääri erinevatel viisidel:

• külmutusseadmete ja kliimaseadmete ebaõigel teenindamisel;
• OKA-sid sisaldavate lahustite, värvide ja tuletõrjeseadmete traditsioonilisel kasutamisel;
• metüülbromiidi kasutamisel kahjuritõrjes;
• osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete mittenõuetekohasel utiliseerimisel.

Kui osoonikihti kahandavad ained on pääsenud atmosfääri, siis segunevad nad välisõhuga ning võivad jõuda stratosfäärini õhuvoogude, termodünaamiliste efektide ning difusiooni teel. Kuna osoonikihti kahandavate ainete eluiga on pikk, jõuab enamik OKA-sid varem või hiljem stratosfääri, kõrgemasse atmosfääri, kus asub osoonikiht.