Osoonikihi paksus Eesti kohal

Eestis esineb osooni koguhulga erilise madalseisu episoode (osooni koguhulk alla 250 DU ja isegi alla 200 DU) septembri teisest poolest märtsini, mil madalalt käiva päikese ultraviolettkiirgus maapinnal sellest siiski kuigi intensiivseks ei saa muutuda.

Arvestatavamat ohtu võivad tekitada osooni koguhulga madalseisu episoodid aprillis ja mai alguses. Eriliste meteoroloogiliste olukordade tõttu on neid Eesti kohal esinenud 1993. ja 1997. aasta kevadel (kummalgi korral 295 DU tavapärase keskmise 385 DU asemel), 1990. ja 1995. aastal (307 DU kummalgi juhul) ning 2003.−2005. aastal (ühepäevased vahemikus 280−320 DU).

Eesti tippmargid

Oluline osoonikihi hõrenemine oli Eesti kohal täheldatav ka 2007. aasta 20. detsembril, mil osoonikihi paksus oli 181 DU ja 2008. aasta detsembri keskel, kui osoonikihi paksus oli 214–215 DU. Detsember ongi läbi aastate kõige õhema osoonikihi paksusega kuu Eesti kohal. Õnneks sel ajal suurt päikesekiirgust pole.

Aasta keskmine on viimastel aastatel olnud 300–350 DU vahel, mida võib pidada normaalseks. Maksimumpaksused Eesti kohal on ulatunud 550 DU-ni. Need esinevad samuti talve lõpul, veebruaris ja märtsi alguses.

Eesti kohal on seni registreeritud tippmargid

• maksimumpaksusel 546 DU (21. veebruaril 2002),
• miinimumpaksusel
  • 190 DU (28. jaanuaril 1992 ja 1. novembril 2004)
  • ning ülal juba mainitud 181 DU (20. detsembril 2007).