Osoonikihi kahjustumine

Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained.

Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid.

Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on keemilised ained, mis võivad stratosfääris reageerida osoonimolekulidega. OKA-d on kas kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud – vaadake põhiliste OKA-de põhjalikumat loetelu, koos ainete peamiste kasutusalade ja osoonikihi kahandamise potentsiaali (ODP) määraga.

Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat.

Nende ainete osoonikihti kahjustav potentsiaal on suur, kuna nad reageerivad fotokeemilises reaktsioonis osoonimolekulidega. Pärast ühe osoonimolekuli hävitamist on osoonikihti kahandavad ained võimelised hävitama üha uusi osoonimolekule. Lugege põhjalikumalt, kuidas kahjulikud ained stratosfääri pääsevad.

Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob.

Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on maailma riigid ühinenud Montreali protokolli alla.