Kasvuhooneefekt ja F-gaasid

F-gaasid on kasvuhoonegaasid, mis tähendab, et need talletavad endas soojust põhjustades seeläbi kasvuhooneefekti, mis omakorda põhjustab kliimamuutust.

Kasvuhooneefekt viitabki klaaskasvuhoonetes nähtavale olukorrale, kus klaasi all tõuseb temperatuur keskmisest kõrgemale ja taimed hakkavad varem kasvama, õitsema ja vilju kandma. Planeedi seisukohast tähendab kasvuhooneefekt olukorda, kus erinevad kasvuhoonegaasid (mille hulka loetakse ka veeaur) talletavad endasse soojust, mis takistab selle vabanemist tagasi kosmosesse ja seega hoiab temperatuuri Maal kõrgemana kui ümbritsevas keskkonnas, mis võimaldab siin elu tekkimise ja säilimise.

Lisaks eluks vajalikule looduslikule kasvuhooneefektile on vaja rääkida ka inimtekkelisest ehk inimeste põhjustatud kasvuhooneefektist, mis hakkas ilmnema alates tööstusliku arengu algusest 19. sajandil. Inimtegevus panustab tänapäeval kasvuhooneefekti sedavõrd, et on võimeline looduslikku tasakaalu mõjutama ning seega siinseid tingimusi muutma. Sellest tingitud kliimamuutus on tajutav muutuvates sademehulkades, tõusvates keskmistes temperatuurides ja üha sagedamates äärmuslikes ilmastikuoludest nagu kuumahood ja üleujutused.

Inimtekkelise kasvuhooneefekti põhjuseks on peamiselt süsinikdioksiidi (CO₂), metaani (CH₄), naerugaasi (N₂O) ja sünteetiliste gaaside (osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinike, fluoroklorosüsivesinike, fluorosüsivesinike, SF₆ – nn F-gaasid) heitkoguste kasv.

Võrreldes CO₂-ga on F-gaaside kliima soojendamise võimekus tuhandetes kordades suurem, kusjuures kõige hullemaks peetava SF₆ gaasi mõju on hinnatud lausa 24 300 korda suuremaks kui CO₂ mõju. F-gaaside negatiivne mõju on seotud ka nende pikaaegse püsivusega atmosfääris, mis mõnede F-gaaside puhul tähendab aastaid ja teiste puhul lausa sajandeid.

Loe lisaks:

Kliimamuutusega seotud ohud