Euroopa Liidu Nõukogu võttis 29. jaanuaril 2024.a vastu kaks otsekohalduvat määrust, mis jõustusid 11. märtsil 2024:
- Fluoritud gaaside (F-gaaside) määrus (EL) nr 2024/573.
- Osoonikihti kahandavate ainete määrus (EL) nr 2024/590.
F-gaaside uut määrust (EL) 2024/573 tutvustav ettekanne huvigruppidele 28.03.2024
JUHENDID:
Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine ELis on valdavalt lõpetatud, jäänud on vaid kriitilised kasutused (sõjavägi, lennukid, laborikasutus jne).
Kuigi kehtivad ELi õigusaktid on juba F-gaaside kasutamist oluliselt vähendanud, kärbivad uued nõuded nende heitkoguseid atmosfääri veelgi, aidates sellega piirata ülemaailmset temperatuuritõusu, nagu see Pariisi kokkuleppes ette on nähtud.
Paljud tooted, mida me igapäevaelus kasutame, nagu külmkapid, soojuspumbad, kliimaseadmed põhinevad ainetel, millel on kõrge kliima soojenemist põhjustav mõju.
Väga suure kliimamõjuga F-gaase kasutatakse näiteks veel elektri jaotusseadmetes ja tuletõrjes.
Uued määrused kehtestavad sellistele kahjulikele ainetele uued keelud ja piirangud, samal ajal suunates kasutama jätkusuutlike alternatiivseid külmaaineid (süsihappegaas, ammoniaak, süsivesinikud) või teistes kasutusalades muid alternatiive.
Uue määruse kohaselt lõpetatakse fluorosüsivesinike (HFC) Euroopa Liidu turule laskmine uue ainena täielikult 2050. aastaks. Turule lastava uue aine kogust vähendatakse järk-järgult kindla ajakava alusel, kusjuures kvoot kahaneb märgatavalt (määruse VII lisa).
Uue määruse üks peamistest täiendustest on turustamiskeeldude kehtestamine uutele tootegruppidele.
See tähendab, et seatakse kuupäevad, mis hetkest ei tohi enam fluoritud kasvuhoonegaase või teatud globaalse soojenemise potentsiaaliga fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid tooteid müüa. Eesmärk on suunata tööstust ja tarbijaid uute ja jätkusuutlikumate tehnoloogiate väljatöötamisele ja kasutamisele.
PS! Mitte ühtegi seadme tüüpi ei keelustata – liigutakse kõrgema kliimamõjuga aineid sisaldavatelt seadmetelt väiksema kliimamõjuga ainetele ja lõpuks järkjärguliselt F-gaaside vabadele seadmetele.
Olemasolevate seadmete kasutamisele keeldu ei ole, st sellised seadmed saavad töötada eluea lõpuni. Küll aga suunab määrus olemasolevates seadmetes oleva aine kokku kogumisele ja taaskasutamisele.
Külmaainetele rakenduvad alates 2025.aastast uued hoolduskeelud. Kui seadmes sisalduv aine, ületab teatud kliimamõju (GWP), tohib seadmeid hooldada vaid puhastatud või taasväärtustatud HFC-ga.
SF6-ga elektrijaotusseadmetele rakenduvad hoolduspiirangud alates 2035. aastast. Hoolduspiirangud suunavad selleski sektoris aine taaskasutamisele.
Määrusega muudetakse ja täpsustatakse ka F-gaase sisaldavate seadmetega tegelevate isikute pädevusnõudeid, lisades alternatiivsete ainete alase pädevuse.
Määruses on ka turvavõrk – Euroopa Komisjon peab 2030.a hindama, kas määruse lisa IV ehk turustamiskeelud on praktiliselt teostatavad ja kas kõikides F-gaase keelavates valdkondades on olemas alternatiivid. 2040. aastaks peab komisjon hindama, kas 2050. a 0 kogus F-gaaside turulelaskmises on realistlik ning kas on veel sektoreid, mis F-gaase veel siiski vajavad. Kui hinnangud seda kinnitavad, võib kaasneda määruse muutmine.
TAUST: Fluoritud kasvuhoonegaase kasutatakse peamiselt jahutus- ja kliimaseadmetes (konditsioneerid, soojuspumbad, külmutusseadmed) ning ka tuletõrjes, aerosoolide propellandina ja vahtude tootmisel, kuid ka elektrijaotlates kaarleegi ärahoidmiseks. Määrus mõjutab seega nii tööstus- kui ka kaubandusettevõtteid aga ka tavaettevõtteid, kus nimetatud seadmeid kasutatakse. Peamine mõju ongi see, et kuna külmaaine kogust turul hakatakse piirama, võib kaasneda selle hinna kallinemine – mis omakorda peaks suunama ettevõtteid olemasolevaid külmaaineid nõuetekohaselt kokku koguma ja taaskasutama (peale puhastamist või taasväärtustamist).
Jahutusseadmetega väikepoode, hotelle, restorane, sööklaid on Eestis üle 10 000.
Tööstusliku jahutuse suurim kasutusvaldkond on Eestis toiduainetööstus (kala-, liha-, piima-, joogitööstus, õlletehased jne). Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad piima- (23%) ja lihatööstus (19%).
F-gaaside määruse muutmine annab panuse ka EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus) .
Kliimamäärusega on kehtestatud siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% ja saavutada hiljemalt 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus. Lisaks on EL suurendanud oma algset Pariisi kokkuleppe kohast riiklikult kindlaksmääratud eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, kehtestades uueks eesmärgiks vähemalt 55 %.
