Biomajandus
Kliimamuutustega kohanemise kontekstis jaguneb biomajandus järgmisteks süsteemseteks alavaldkondadeks:
Põllumajandus
Viimastel aastatel on Eestis taimede kasvuperioodid pikenenud – külviaeg on hakanud saabuma varem ja saagikoristus võib toimuda hiljem, kuigi hilisem saagikoristus võib olla raskendatud liigniiskuse tõttu. Heitlik talv vahelduvate sulade ja jäätumistega halvendab taliviljade talvitumist ning suureneb lumiseene oht. Pikema hooaja tõttu on hakatud kasvatama rohkem silomaisi ja taliteraviljana talirapsi, samuti on hakatud viljavaheldusse kaasama hernest või põlduba. Temperatuuride tõus, sademete hulga suurenemine ning lumikatte vähenemine soodustab traditsioonilisi loomakasvatusharusid. Juhul kui niiskuse hulk väheneb, võib see loomakasvatussaaduste tootmist raskendada söödanappuse tõttu. Keskmise temperatuuri tõus loob eeldused saasteainete emissiooni suurenemiseks sõnnikukäitluses. Kliimamuutuste tagajärjel tekib rohkem tormidest põhjustatud elektrikatkestusi ja tõrked loomakasvatusseadmete töös võivad olla fataalsete tagajärgedega. Meemesilased on olulised tolmeldajad, kes otseselt ja vahetult sõltuvad sellest, kuidas kliimamuutused mõjutavad ilmastikku ja korjetaimi. Erinevatel põhjustel hukkub igal aastal 25–30% mesilasperedest. Kliima soojenemise valguses eeldatakse, et levivad järjest enam taimi, põllumajandusloomi ja ka otseselt või kaudselt inimesi ohustavad patogeenid ning potentsiaalsed nakkushaiguste lülijalgsetest siirutajad. Üha sagedamini tuvastataksegi seni soojema kliimaga seostatud infektsioone ning siirutajaliike piirkondades, kus neid varem polnud.
Metsandus
Kliimamuutused põhjustavad eeldatavalt olulisi pikaajalisi muutusi kogu Eesti metsasektoris. Muutub metsade koosseis, produktsioon ja metsade ökoloogiline seisund. Võivad muutuda metsanduslike tegevuste proportsioonid ja eesmärgid. Puidutööstus peab arvestama kohaliku puidu sortimentatsiooni muutustega. Sademete suurenemisel ja talve lühenemisel muutub oluliseks metsateede ja kuivendusvõrkude korrashoid, suurenevad vastavad kulutused. Olulist ja vältimatut kahju võivad tekitada ekstreemsed ilmastikuolud. Kliimamuutustega seotud riskide osas on üheks olulisemaks metsahaigused, eriti invasiivse iseloomuga haiguspuhangud ja samuti võimalikud kahjurputukate masspaljunemised. Uudset lähenemist on vaja metsataimekasvatuses, metsaselektsioonis, puistute hooldamises, metsakaitses, raieviisides ja metsapatoloogias.
Kalandus
Kliimamuutused võivad mõjutada kalandust põhiliselt mõju kaudu kalavarude suurusele, millest sõltuvad otseselt kutselise ja harrastusliku kalapüügi võimalused. Kliimamuutuste erinevad ilmingud (soolsuse, veetaseme ja -temperatuuri muutused, ekstreemsed ilmastikunähtused, jääolud) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate (tundlike) kalaliikide arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes. Arvukuse muutused on toimunud vastupidistes suundades puhta- ja külmaveeliste kalade populatsioonides (rääbis, Peipsi siig, luts, tint) võrreldes soojaveeliste kaladega (karplased, koha). Madalate järvede ja jõgede kalakoosluse struktuur võib olla väga tundlik veetemperatuuri tõusu, eriti ekstreemsete ilmastikunähtuste (kuumalained, põud) ja pikaajalise eutrofeerumise koostoime suhtes, mis põhjustab tugevaid veeõitsenguid, öist hapnikupuudust vees ja kalade suremist. Jääkatte perioodi lühenemine võib vähendada kalade talvise suremise riski madalates järvedes ja mõjutada kõige enam hilissügisel/talvel kudevaid kalu nagu rääbis, siig ja luts. Kliima soojenemine võib kaasa aidata ka invasiivsete liikide ning uute kalaparasiitide ja haiguste levikule.
Jahindus ja ulukid
Kliima muutumine põhjustab eeldatavalt muutusi Eesti fauna liigilises koosseisus ja liikide arvukuses. Võib prognoosida lõunapoolsete uute liikide Eestisse jõudmist. Tekib vajadus stimuleerida osade liikide küttimist ja võtta kasutusele kaitsemeetmed väheneva arvukusega põlis-ulukiliikide suhtes. Riik võib panna jahimeestele uued kohustused, tuleb muuta jahipidamise eesmärke. Muutusi tuleb ühiskonnale selgitada ja kujundada arvamust jahinduse ja jahimeeste suhtes. Osa metsloomadega seotud haigusi ja parasiite võivad olla suureks riskiteguriks inimeste ja lemmikloomade tervisele. Kliimatingimuste muutumisel võib prognoosida mõne uluki arvukuse intensiivset suurenemist, mis tähendab omakorda tugevat mõju selle liigi toidubaasile, suurenevad metsa- ja põllukultuuride kahjustused. Ühiskonnas tekib vajadus kehtestada keerukas ja kulukas kahjustuste korvamise ning vastavate ulukiliikide arvukuse reguleerimise süsteem.
Turism
Kliimamuutuste mõju avaldub eeskätt lähipiirkondadest pärit ja siseturistide puhul, kes saavad oma tegevust ilmastikuolude järgi planeerida. Vastavalt turismi kliimaindeksile, prognoositakse tulevikus Loode-Euroopa riikidele pikemat sobiva kliimaga hooaega aastas kui Vahemeremaades. Taliturismi potentsiaal võib langeda, samas suvine kõrghooaeg pikeneda ja turistidevoog Eestisse suureneb. Turistide külastused kevad- ja sügisperioodil võivad suureneda, eriti maapiirkondadesse, millega kaasnevad järgnevad mõjud looduskeskkonnale: loomade pesitsemiskäitumise muutused haavatavatel perioodidel; madala koormustaluvusega kohtade tallamine või kõrgemad halduskulud külastuskohtade nagu loodusradade infrastruktuuri kaitsmisel; suurem külastajate arv tundlikes kohtades nagu loomavaatlusplatvormid ja varjed. Turismisektor põhjustab 5–12% CO2 emissioonist, sellest moodustavad 75% sõitjateveoteenused ja 20% majutusteenused. Sektori kasvuhoonegaaside emissioon kasvab perioodil 2005–2035 prognoositavalt 130%.
Turba kaevandamine
Käesolev teema jaotati järgnevateks alavaldkondadeks: kasvuhoonegaaside emissioon kaevandusaladelt, valdkonda mõjutavad poliitikadokumendid, mõju turba kaevandusmahule; kaevandamise tehnoloogiad ja kaevandusjärgne turbaalade kasutus.
Käsitledes kaevandusmahtu ja -alade suurust, turbaressurssi kasutamist ja valdkondlikke poliitikadokumente, siis on olemas võimalused kaevandamise suurenemiseks. Teisalt võivad kaevandamismahu suurenemist takistavaks asjaoluks saada kaevandusaladelt lähtuvad suured KHG-de emissioonid kui ka ilmastikutingimuste muutumine. Minimeerimaks neid mõjusid, käsitleme märgkaevandamise võimaluste kasutuselevõttu, mida seni on vähe rakendatud.
Analüüsides turba kaevandamise perioodi (juuni, juuli ja august) ilmastikunäitajate mõju turba kaevandamise mahule aastatel 1992–2013, siis sademete hulga poolest ekstreemsel aastal (1998) vähenes oluliselt turba kaevandamise maht. Üle-eestiliselt on sademete, temperatuuri ja kaevandamismahu vahel keskmise tugevusega seos, kuid maakondade lõikes võib olla erinevus suur. Soomes tehtud mõõtmistele tuginevalt saab väita, et sademete mahu ja pinnase niiskuse suurenemine võib kaasa tuua olulise kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemise kaevandusaladelt.
